İstinaf Aşamasında

Artihkal VI (Generating modular grammar exercises with finite-state transducers) čilge mo FST lea geavahuvvon hukset guokte ICALL vuogádaga morfologiijaoahpahallamii.

Go olmmoš oahpahallá sámegiela, de lea dárbbašlaš hárjehallat ollu grammatihka, ja prográmmat ledje jurddašuvvon luohkkálanja oahpahussii lassin.

Nubbi vuogádat lea buhtes sojahanhárjehallan, ja dat addá geavaheaddjái lemma maid son galgá sojahit konteavstta haga. Spiehkastat lea vearbasojaheapmi, masa geavaheaddji oažžu pronomena ja áigeadvearbba veahkkin ipmirdit guđe hámis lea sáhka. Nubbi vuogá-dat lea kontekstuálalaš sojahanhárjehallan, mii addá jearaldaga ja vástádusa konteakstan hárjehussii (= QA-hárjehusat). Dán kapihttalis geavahan maŋit vuogádaga ovdamearkan mo sáhttá hukset XML-fiillaid mat gulahallet FST:in.

Geavaheaddji oažžu jearaldaga, ja vástádusas lea rabas gieddi masa geavaheaddji galgá čállit lemma rivttes sojahanhámi. Lemma addojuvvo geavaheaddjái juogo jearaldaga bokte, dahje addojuvvo sierra (govus 3.10).

Govus 3.10: Rivttes vástádus lea máŋggaidlogu akkusatiivahápmi guliid. Máhcahat addá dieđuid sáni morfologalaš proseassaid birra mat gusket máddagii, dássemolsumii, diftoŋŋanjuolgamii ja gehčosii: "guolli lea bárrastávval sátni mii galgá leat geahnohis dásis. Muitte ahte diftoŋŋa njuolgá id-gehčosa dihte." (Artihkkala VI govus 3.)

Vuogádagas leat golbma dehálaš oasi: leksikon-, hárjehus- ja máhcahatfiillat, mat buot leat XML-formáhtas. Leksikonfiillain leat válljejuvvon lemmat (1200 substantiivva, 750 vearbba, 300 adjektiivva ja dasa lassin muhtun pronomenat, lohkosánit ja

advearb-<question>

Govus 3.11: QA-hárjehusa templáhta. (Govus boahtá artihkkalis VI.)

bat). Lemmaiguin oktan morfologalaš gilkoriiguin ja FST:in genererejuvvojit sullii 80 000 sátnehámi.

Hárjehusminstariid elemeanttat leat variábelat (čállojuvvon versálaiguin) ja konstánt-tat (sátnehámit). Variábel definerejuvvo elemeantan mas lea juogo dihto lemma, sát-neluohkká dahje semantihkalaš seahtta mas lemma galgá válljejuvvot. Dasa lassin lea válljejuvvon syntávssalaš funkšuvdna dahje morfologalaš ráddjejumit. Govvosa 3.11 ovda-mearkkas lea variábelsubj definerejuvvon pronomenin,mainvlea definerejuvvon bargat-lemman mii galgá leat konditionála modusis. Vástádusas lea variábel v-cond, mii galgá boahtit semantihkalaš seahtasactivityja leat konditionála modusis. Sierra modula fuo-laha kongrueanssa pronomena ja vearbbaid gaskkas, ja maiddái jearaldaga ja vástádusa gaskkas, nu ahte jus jearaldaga subjeakta ja verbála lea +Du2, de vástádusa subjeakta ja verbála lea +Du1. Hárjehusovdamearkkasv-cond-variábel presenterejuvvo rabas gieddin geavaheaddjái, ja lemma mii lea gessojuvvonactivity-seahtas, addojuvvo vuođđohámis.

Govvosa 3.11 hárjehusminsttar generere QA-hárjehusaid nugo "Maid doai bargga-šeidde luomus? Luomus moai ... [vearbba infinitiivahápmi]." activity-seahtas leat 87 vearbba maid lean meroštallan heivvolažžan, ja ovttas iešguđetlágan pronomeniiguin, hárjehusminsttar genererešii oktiibuot 783 iešguđetlágan hárjehusa. Hárjehusaid evalue-remis (340 soaittáhagas válljejuvvon QA-bára) adde evaluerejeaddjit juohke hárjehussii

gaskamearálaččat 2,9 čuoggá rivttes grammatihkas, 2,8 dohkálaš semantihkas ja 2,9 peda-gogalaš heivvolašvuođas (3 lea buoremus čuokkeslohku).

Vuogádat buohtastahttá geavaheaddji vástádusa sátnehámiin maid FST lea genereren grammatihkalaš sánis mii lea definerejuvvon rivttes vástádussan. Lea eanet go okta rivttes vástádus, jus FST lea genereren variánttaid. Vuogádat sáhttá dohkkehit čállinhámiid main eai leat sámegiela sierra bustávat jus geavaha stávenložžema (govus 3.6).

Vuogádaga meattáhusmáhcahagas ii leat alladásat vuorrováikkuhus, go vuogádat reg-istrere dušše ahte geavaheaddji lea čállán dohkálaš vástádusa dahje boasttuvástádusa.

Dattetge geavaheaddji oažžu relevánta meattáhusmáhcahaga jus vástádus ii dohkkehuv-vo. Meattáhusmáhcahat lea huksejuvvon dainna ahte buot morfologalaš proseassat leat listejuvvon, ja dat fas kombinerejuvvojit guvttiin paramehteriin, mat leat hárjehustiipa ja lemma iešvuođat mat leat relevánttat máhcahahkii. Lemma iešvuođat leat máttatiipa, diftoŋŋa, konsonánta, vokálarádji ja soggevokála, ja dieđut leat vurkejuvvon leksikonfiillas XML-elemeantta attribuhttan, nugo guolli-substantiivvas:

<l diphthong="yes" gradation="yes" pos="n" finis="0" stemvowel="i" stem="2syll">guolli</l>

Govvosa 3.10 máhcahat sisttisdoallá njeallje modula mat leat máŋggaidlogu akkusa-tiivva definišuvnna paramehterat: Jus máttatiipa lea bárrastávval (eŋg. ‘bisyllabic stem’) (1), de sátnehápmi galgá leat geahnohis dásis (eŋg. ‘weak grade’) (2), ja diftoŋŋa galgá njuolgat (eŋg. ‘diphthong simplification’), jus lemma XML-elemeanttas lea merkejuvvon diftoŋŋa ja soggevokála i (3). Máŋggaidlogu akkusatiivva geažus (eŋg. ‘suffix’) leaid (4).

Dát vuogádat lea beaktil ráhkadit morfologalaš hárjehusaid gielaide main lea rikkes morfologiija, muhto unnán čálalaš resurssat. Sáhttá geavahit FST mii lea juo hukse-juvvon sátnedárkkistanprográmma várás, dahje hukset sierra FST mas leat lemmat ja morfologiija mat leat relevánttat giellaoahpahussii, ja dainna genereret ollu hárjehusaid automáhtalaččat. Sihke addaga ja buktaga lea vejolaš prosesseret máŋggain parameh-teriin. Dákkár paramehter sáhttá ovdamearkka dihte leat dihto suopmana hámit ja so-jaheamit. Hámiide dahje lemmaide mat gullet dihto suopmanii lasihuvvo +Dial/-gilkor (eŋg. ‘Dialect’ = suopman), ja sáhttá ráhkadit sierra suopman-FST:id go kompileren-proseassas hilgu bálgáid mat leat merkejuvvon eará suopmaniid +Dial/-gilkoriin. Seam-má ládje lea vejolaš genereret grammatihkkahárjehusaid dihto čállinvariánttain, jus gielas

lea eanet go okta čállinvuohki geavahusas, nugo eamiálbmotgielain máŋgii lea, geahča kapihttala 4 ovdamearkkaid.